Liigu edasi põhisisu juurde

Teadusel on tuhat tahku. Avastage neid TeadusELU veebilehe kaudu, mis tutvustab Tallinna Ülikooli teadlaste töid ja teadmisi

Lahendus prügiprobleemile

Soovid oma kätega tekitada uue saare ookeanisse? Tarbime kilekotte ja loome prügisaari! Arvad, et lindudel on vähe toitu? Aitame neid plastikuga! Sorteerimine kulutab lausa mitu minutit päevast? Palju õnne – Sinu jalajälg maakeral on hiiglaslik.

Ka Läänemerest saaks biokütust

Eestiski oleks loodusvara kütuse tootmiseks. Kas tulevikus saaksime Läänemere vetikate biokütust enda sõidukisse tankida?

Teaduslikku huvi vetikate kui biokütuse tooraine vastu on tuntud juba üle 50 aasta. Vetikad ise on pisikesed bioloogilised tehased, mis on justkui ideaalne allikas biokütuse tootmiseks. Nad kasutavad energiaallikana päikesevalgust ja päevaga mitmekordistavad oma massi. Toitu on neile rohkem, kui maakeral vaja – süsihappegaas.

Vetikad kõhtu ja nahale

Sushi

Süüa vetikaid – milleks ometi? Mida nii head ja kasulikku saab olla milleski, mida me enamjaolt tunneme rannaliival haisva adruna? Sushi võib ju hästi maitsta, aga kindlasti ei ole määravaks faktoriks nori. Ka marmelaad on hea maius, aga ju ei midagi enamat. Veelgi veidram, milleks vetikat omale siis veel näkku määrida?

Tagasihoidlikud vetikad - inimkonna päästjad

Kes oleks arvanud, et sellisest lihtsast ja tagasihoidlikust fotosünteesivõimelisest organismist nagu vetikas võib saada nii palju häid ja kasulikke asju? Peale selle, et see sisaldab palju vajalikke vitamiine ning vetikaist saab valmistada palju eri tooteid, on see ka kiirelt taastuv energiaallikas, mis võib ehk päästa inimkonna tuleviku.

Kuidas saab eluloost ajalugu?

Meie peamised ajalooteadmised pärinevad ajalooraamatutest, filmidest ja muuseumidest, mis kõik tunduvad palju usaldusväärsemad kui näiteks vanaema mälestused. Kes ikka viitsib neid päevast päeva kuulata? Neist mööda vaatamine oleks aga lühinägelik, leiab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo magistrant Elmar Gams.

Represseeritute lood arendavad haridust

Sihtasutus Unitas talletab koostöös Tallinna Ülikooli õppejõudude ja üliõpilastega projekti „Kogu Me Lugu“ raames videointervjuude formaadis tagakiusatud eestlaste lugusid, et kasutada neid üldharidusõppe täiendmaterjalidena.

KUULA intervjuud: reklaamimaailma trendid

"Kuhu lähevad noored, sinna läheb järgi ka noortele suunatud reklaam," kommenteerib Tallinna Ülikooli reklaamiteooria lektor Tiina Hiob. Tema sõnul pole veel küll selge, kas telereklaam on tähtsust kaotamas ja arengus seisma jäänud, kuid kindlasti on noorteni jõudmisel jõuliselt kasutusele võetud uued formaadid ja kanalid, näiteks YouTuber'id.

Mis paelub noori reklaamides?

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö uuris, milliseid Eesti reklaamides kasutatavaid lingvistilisi elemente 13-16 aastased noored enim näha soovivad.

Maarja-Triin Krabi magistritöö “13-16-aastaseid noori köitvad reklaamielemendid” (2013) toob välja üheksa sotsiolingvistilist elementi, millega pannakse nii välismaa kui ka Eesti reklaamides keelestiililiselt rõhku. Töö eesmärk oli küsitlusega välja selgitada, milliseid neist elementidest eelistavad 13-16 aastased noored reklaamides kohata.

Miks on sportlase jaoks tasakaal tähtis?

Tasakaalu seostamine sportlase tulemuslikkusega on keeruline, kuid katsed näitavad, et paremate tulemustega sportlased läbivad ka tasakaalutestid kõige paremini. 

See, kes enda tasakaalu paremini kontrollib ehk testi käigus kiiremini tasakaalu korrigeerida suudab (mängu tulevad amplituud ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist ja energia kokkuhoid), saavutab spordis ka paremaid tulemusi. Tasakaal on tähtsam just väljenduslikkust nõudvatel aladel, näiteks iluvõimlemises ja iluuisutamises.