Liigu edasi põhisisu juurde

Teadusel on tuhat tahku. Avastage neid TeadusELU veebilehe kaudu, mis tutvustab Tallinna Ülikooli teadlaste töid ja teadmisi

Noorsportlastel on suur vigastuserisk

Uurides Tallinna Spordikooli noorsportlasi, leidsid TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased, et vähemalt pooli neist ohustavad vigastused. Seda peamiselt nigela baasvõimekuse ning liiga intensiivselt ühe spordialaga tegelemise tõttu.

TLÜ teadlased uurisid 129 vähemalt 15-aastast õpilast 12 erineval spordialal. Osales 87 noormeest ning 42 neidu. Liikumise testid viidi läbi Räägu tänava laborites, kus selgitati välja erinevate spordialade esindajate iseloomulikke probleeme tugi-ja liikumiselundkonnas.

Aju tunneb emotikonis ära inimnäo

Kümme aastat tagasi, 2007. aastal, viis Yahoo 40 000 Yahoo Messengeri kasutaja seas läbi uuringu emotikonide (kirjavahemärkidest moodustatud inimnägude) kasutusest ning selgitas välja, et emotikone tarvitas suhtluses 82 protsenti kasutajatest. Neist omakorda 83 protsenti teatas, et kasutavad emotikone peamiselt rõõmu näitamiseks ning flirtimiseks, lisaks ütlesid rohkem kui pooled küsitletutest, et pigem kasutaksid nad silmarõõmule tunnete näitamiseks emotikone kui sõnu.    

Kas emoji'd rikuvad keele ära?

Kurtmised selle üle, et netisuhtlus rikub ära korrektse keele ning noored ei oska end enam emoji'de tõttu piisavalt hästi väljendada, kipuvad olema üsna sagedased. Lisaks levivad emoji'd tänapäeval sotsiaalmeediasuhtlusest aina enam isegi uudisartiklitesse, isegi trükimeediasse.

Pilk ajalukku: hieroglüüfidest emoji'deni

Pilt: Pixabay

Tuhandeid aastaid tagasi raiusid vanad egiptlased kivisse pildikesi, et suhelda oma ühiskonnaga, mälestada surnuid ning jätta meelde mõtteid ja ideid. Kuigi vahepealse aja jooksul on inimesed loonud miljoneid tekste tuhandetes eri keeltes ja kümnetes tähestikes, oleme tänaseks päevaks piltkirja juures ringiga tagasi. Ent seda tänapäevast piltkirja tunneme nime emoji all. Emoji tulenebki jaapanikeelsest sõnast “moji”, mis tähendab pilti või tähemärki.

Ekspert selgitab: kuidas auto ise otsustab

Isesõitva auto otsused sõltuvad sellest, mis on talle enne selgeks õpetatud, ütleb intervjuus TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Martin Eerme.

Isesõitva auto juhtimine sõltub sensoritest, radaritest ja tarkvarast. Kuidas õpetatakse arvutit autot juhtima?

Kes vastutab isesõitva auto avarii eest?

Isesõitvate autode kasutuselevõtuga loodetakse vähendada liiklusõnnetusi, optimistlikud prognoosid lubavad seda teha lausa 90 protsendi võrra. Selliste autode täieliku kasutuse eelduseks on aga seadusandluse kohandamine ning arutelu inimese vastutuse üle.

Intervjuu: kuidas muutub liiklus?

Isesõitvate autode puhul on jalakäijad liikluses praegusest palju paremini kaitstud, ütleb TTÜ automehaanika professor Jüri Lavrentjev.

Milliseid mõjutusi toob kaasa isesõitva auto ilmumine liiklusesse?

Metoodika: kuidas need tulemused saadi?

Suurte rahvusvaheliste võrdlusuuringute puhul on eriti oluline, et uuring oleks eri riikides läbi viidud võimalikult ühtemoodi. Uurimaks kiusamist tudengite seas, viisid teadlased läbi veebipõhise küsitluse.

Küsitleti bakalaurusetudengeid Argentiina, Eesti, Soome ja Ameerika Ühendriikide ülikoolidest. Vastanuid oli kokku:
Argentiinas – 969 inimest
Eestis – 1053 inimest
Soomes – 4403 inimest
USAs – 2082 inimest

Kuidas mõjutab kultuuriruum koolikiusamist?

Pilt: Pixabay

Tallinna Ülikooli teadlaste osalusel läbi viidud uuring, mis võrdles ülikoolikiusamist eri maades, püüdis leida ka seoseid riigi kultuuriruumi ja kiusamise vahel.