Liigu edasi põhisisu juurde

Noorsportlastel on suur vigastuserisk

Noorsportlastel on suur vigastuserisk

Uurides Tallinna Spordikooli noorsportlasi, leidsid TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased, et vähemalt pooli neist ohustavad vigastused. Seda peamiselt nigela baasvõimekuse ning liiga intensiivselt ühe spordialaga tegelemise tõttu.

TLÜ teadlased uurisid 129 vähemalt 15-aastast õpilast 12 erineval spordialal. Osales 87 noormeest ning 42 neidu. Liikumise testid viidi läbi Räägu tänava laborites, kus selgitati välja erinevate spordialade esindajate iseloomulikke probleeme tugi-ja liikumiselundkonnas.

Noorsportlaste testimise tulemusel selgus, et uuritavatest lausa 50% on vigastusriskiga. Traumade osakaal on suurenenud ning noorte tulemused kehvemaks läinud. Probleemiks kujuneb spordikooli õpilaste vigastuste risk seetõttu, et need noored tegelevad valitud spordialaga liiga intensiivselt. TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlase Indrek Rannama sõnul on spordinoorte baasvõimekus praegu nii kehv, et noored jõuavad end enne täiskasvanute klassi jõudmist vigastustega liigselt ära kurnata.

Spordinoorte baasvõimekus on praegu nii kehv, et noored jõuavad end enne täiskasvanute klassi jõudmist vigastustega liigselt ära kurnata.

Teadlaste sõnul jätab ainult ühe spordialaga tegelemine muu tähelepanuta ning see võib lõpuks mõjutada noorte tulemusi. Need sportlased, kes olid näidanud oma noorsportlase karjääri jooksul paremaid tulemusi ning osalevad mitmekülgsetel treeningutel, läbisid ka testid edukamalt. Treeningud peavad olema mitmekesisemad, ning ainult treeningutes käimisest ei piisa, kui väljaspool trenni end piisavalt ei liigutata, rõhutasid teadlased.

Noorte hindamisel kasutasid Tallinna teadlased Ameerika kolleegi Gray Cooki väljatöötatud FMS-testi (Functional Movement Screen) ehk funktsionaalsete liigutuste analüüsi. See aitab läbi standardsete liigutuste mitmekordse sooritamise leida nõrga lüli sportlase soorituste juures. Testi tulemuste põhjal saab prognoosida, milline võib olla vale liigutuse mõju tulevikus. Indrek Rannama töötas uuringu raames välja ka tarkvaraprogrammi, mis kiirendab hinnangute andmist, sest ilma automatiseerimata on iga õpilase andmetega eraldi töötamine väga ajamahukas. Teadlased jäädvustasid kõik harjutused kahe kaameraga videole. 
 

Võimekus long
Pilt: Indrek Rannama, Kert Martma

FMS-testis on 7 harjutust: sügavkükk, tõkkesamm, väljaaste, sirge jala tõstmine, õlgade mobiilsus, rotatsiooni- ja kerestabiilsus. Iga harjutust sooritatakse kolm korda. Punktiskoor on 0-3, millest kolm punkti tähendab, et harjutust sooritati korrektselt, ühe punkti puhul ei suudeta harjutust täielikult sooritada ja null-tulemus annab märku, et harjutuse sooritamisel tunti valu. Testis on võimalik saavutada kuni 21 punkti. 

Spordialati jagunesid uuritavad õpilased nelja kategooriasse: pallimängud (käsipall, võrkpall, korvpall, jäähoki, tennis, sulgpall), kahevõitlusalad (vehklemine, poks, võitluskunstid), vastupidavust nõudvad alad (kiiruisutamine) ja väljenduslikkust nõudvad alad (iluvõimlemine, iluuisutamine).

Õpilaste puhul jälgiti näiteks keharaskuse jagunemist. Selle jaoks on laboris digitaalsed jõuplaadid (force plates), mille abil saab simuleerida hüppe või tõuke tulemust. Kui ühele jalale langeb suurem koormus, võib see hiljem mõjutada sooritust. Samuti on tähtis tasakaalu korrigeerimise kiirus: kui võimleja ei suuda kiiresti tasakaalu saavutada, tuleb asuda selle puudujäägi korrigeerimisega tegelema.

Iga spordiala harrastajatel on iseloomulikud tugi- ja lihaskonnaprobleemid. Sügavkükki tehes näeb hüppeliigese mobiilsust. Näiteks pallimängijatel on kannakõõluse lihased jäigemad, mistõttu on neil raskem seda harjutust sooritada. Sirge jala tõstmise harjutuses põrusid vastupidavusalade esindajad ja pallimängijad. Väljaaste on hea võimlejatel ja iluuisutajatel. Ka hüppekõrgus on hea iluvõimlejatel ja pallimängijatel. Rotatsioonistabiilsus ehk kehatüve tasakaal on olulisem kahevõitlusaladel. See näitab, kui hästi tajub sportlane oma keha. Kahevõitluse aladel on tähtis, et sportlasel oleks hea perifeerne nägemine ning ta näeks ka mujale kui ainult tema ees toimuvat. Kerestabiilsus on oluline vastupidavust ja väljenduslikkust nõudvatel aladel. Kõige väiksema FMS-skoori poolest eristusid pallimängijad. 

Sportlase tasakaal iseloomustab hästi baaskehakontrolli: mida vähem peab sportlane end tasakaalu säilitamiseks kontrollima, seda rohkem hoiab ta energiat kokku ja seeläbi on tema tulemused paremad.

Ühelt poolt näitasid testid eriomast võimet, mida saab spetsiifiliste harjutustega arendada, teisalt selguski paljude noorte vigastusoht ja madal baasvõimekus. Katsete järel saadeti tulemused treenerile, igale õpilasele anti soovituslik treeningkava. Nii on teaduse abil võimalik uurida sportlaste sooritusvõimekust ning suunata treeninguid selle parandamiseks vastavalt õpilase spetsiifikale ja võimetele. Erinevate teadusalade koostöös sünnib kasulik andmestik, mida saab õpilaste treeningute planeerimisel kasutada.

Õnneks on teadlaste sõnul uus, mitmekesiseid harjutusi pakkuv metoodika jõudnud nüüd paljudeni ehk näiteks jalgpallitrennis ei mängita enam ainult jalgpalli. Indrek Rannama sõnul on tähtis sportlase tasakaal, mis iseloomustab hästi baaskehakontrolli: mida vähem peab sportlane end tasakaalu säilitamiseks kontrollima, seda rohkem hoiab ta energiat kokku ja seeläbi on tema tulemused paremad. 

Lisaks mainis ta, et aktiivset elustiili peaks propageerima juba lasteaiast peale. Kõige selle juures on oluline ka teadlik toitumine ehk mõtlemine toidu kvaliteedile. 

Teadlased Indrek Rannama, Boris Bazanov ja Kristi Pedak tutvustasid uuringut “Tallinna Spordikooli saavutuseesmärgil treenivate noorsportlaste tugi-liikumiselundkonna seisundi ja üldkehalise baasvõimekuse hindamine” 2017. aasta veebruaris liikumis-, tervise- ja sporditeaduste akadeemilise suuna seminaril. 

Loe ka: