Liigu edasi põhisisu juurde

Higi või veri?

Higi või veri?


higi_longPilt: Pixabay

Sportlase seisundi hindamiseks on praegu üks levinumaid viise vereanalüüs. Erinevate sportlike tegevuste füsioloogiliseks võrdlemiseks pole vereanalüüsi puhul takistusi - kui välja arvata see, et vereproovi võtmine eeldab selle võtjalt vastavat koolitust ja litsentsi. Treeningu käigus mitmekordne vereproovi andmine on äärmiselt ebamugav, higiproovi annab aga enamus sportlasi hea meelega. 

Milleks aga kedagi vere võtmisega piinata, kui saab ka teisiti? Indrek Rannama ja Kert Martma otsivad alternatiive klassikalisele vereanalüüsile. Käimas on teadusprojekt “Molekulaarteaduste laboris higi koostise uurimine bioanalüütiliste meetoditega treeningu ajal ja pärast treeningut”.

Kui tavapärase testimise käigus võetakse sportlaselt korduvaid vereproove, siis kapillaarelektroforeesi metoodika abil on võimalik uurida higi keemilist koostist. Ehk ka higist saab kätte olulised komponendid (laktaadid), mille alusel teha järeldusi sportlase seisundi kohta. Metoodika väljatöötamise suurimaks väljakutseks on higist stabiilse komponendi ehk biokeemilise markeri leidmine, mille järgi hinnata uuritavate komponentide (laktaadi ja karbamiidi) hulka. Higi kontsentreerub nahal erinevalt olenevalt sportlikust tegevusest. Näiteks õues pikka maad joostes kuivab higi kiiresti, jõusaalis treenides liigub aga õhk vähe ning higi kuivab aeglasemalt. Samamoodi oleneb higi kuivamine õhutemperatuurist.