Liigu edasi põhisisu juurde

Kas isesõitvad autod pikendavad Eestis elundite ootejärjekorda?

Kristjan Port juhtis R2 saate Portaal tehnoloogiakommentaaris tähelepanu, et USAs tuleb iga viies doonororgan liiklusõnnetuses hukkunult. Kuidas on lood Eestiga, kas ja kuivõrd pikendaksid elundite ootejärjekordi isesõitvad autod?

„USA-s saab liiklusõnnetustes igal aastal surma umbes 35 000 inimest. 20 protsenti elundisiirdamistest toimub liiklusõnnetuses hukkunult saadud südame, neeru, maksa või muu elundi ja koega,“ selgitab Port. „Puuduliku talitlusega elundite tõttu eluohtlikus seisundis isikutena on siirdamise ootejärjekorras umbes 120 000 ameeriklast“.

Pordi sõnul hinnatakse liiklusõnnetuste põhjusena inimliku vea osakaaluks umbes 94 protsenti. Isesõitvate autode tootjad aga lubavad surmaga lõppevate õnnetuste arvu vähendada suisa üle 90 protsendi. Seega võib peljata siirdamiskõlblike elundite arvu olulist vähenemist koos avariide arvu kahanemisega.

Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul oli Eestis 1. märtsi seisuga siirdamise ootelehel 65 patsienti. Siirdamisi tehakse aastas ligikaudu 50.

"Ilmselt areneb välja eetilises mõttes parem lahendus – sünteetilistest materjalidest toodetud elundite paigaldamine."

Samas tulevad Palli sõnul tulevad Eestis väga üksikud siirdamised autoõnnetustest. „Valdavalt tulevad organid ikka ajuinsultidest, ajuinfarktidest, kaasasündinud veresoonteprobleemidest ajus,“ nendib Pall.

Palli hinnangul tuleb tänapäeval traumaohvritelt üldse vähe organeid. „Pigem on siis tegu näiteks  kas kõrgelt kukkumise või mõne raske asja alla jäämisega,“ ütleb ta. Täpseid arve Pall välja tuua ei julge, kuid on veendunud, et avariides hukkunutelt saadakse organeid kindlasti alla kümnendiku juhtudest.

Keskkonnaeetik Argo Buinevitš spekuleerib, et kui autonoomsete autode kasutuselevõtuga kahaneb elujõuliste organite „pakkumine“, siis ilmselt areneb enam välja eetilises mõttes parem lahendus – sünteetilistest materjalidest toodetud elundite paigaldamine.

„Kui aga mitte, siis ehk läheme inimkonnana tagasi loomulikuma ja looduslikuma elumudeli juurde – iga inimene elab sellise tervisega ja nii kaua, nagu talle antud on,“ mõtiskleb eetik.