Liigu edasi põhisisu juurde

Aju tunneb emotikonis ära inimnäo

Aju tunneb emotikonis ära inimnäo

Kümme aastat tagasi, 2007. aastal, viis Yahoo 40 000 Yahoo Messengeri kasutaja seas läbi uuringu emotikonide (kirjavahemärkidest moodustatud inimnägude) kasutusest ning selgitas välja, et emotikone tarvitas suhtluses 82 protsenti kasutajatest. Neist omakorda 83 protsenti teatas, et kasutavad emotikone peamiselt rõõmu näitamiseks ning flirtimiseks, lisaks ütlesid rohkem kui pooled küsitletutest, et pigem kasutaksid nad silmarõõmule tunnete näitamiseks emotikone kui sõnu.    

Emotikonide (ja nende edasiarenduse emoji'de) mõjule on samuti leitud teaduslik seletus. Nimelt emotikone vaadates reageerivad meie ajupiirkonnad samamoodi nagu märgates vaateväljas teise inimese nägu. Seda näitas 2014. aastal Austraalias läbi viidud uuring.

"Inimesed reageerivad nägudele teisiti kui ühelegi teisele objektile," ütles uuringu läbi viinud Owen Churches, Adelaides paikneva Flindersi ülikooli psühholoogiaprofessor. Tema sõnul pööravad inimesed nägudele keskmisest rohkem tähelepanu. Vaadates kellegi nägu, tuvastab aju suu paiknemise nina ja silmade suhtes ning see aktiveerib ajus kindlad piirkonnad. Churches soovis teada, kas samad piirkonnad aktiveeruvad ka joonistatud nägude ehk emotikonide puhul. Churchesi uuringu tulemused näitasid tõepoolest, et kui emotikoni kasutati sellises kontekstis, kus inimene seda ootas, aktiveerusid samad ajupiirkonnad kui päris näo märkamisel. 

Uuring leidis, et vaid 4,5 protsenti emoji'dest on sellised, mille tõlgendamine on suures osas sarnane.

See viitab, et emotikonide kasutamine toob võrgusuhtlusse tagasi aspekti, mis arvutipõhises suhtluses esmalt kaotsi läks - võimaluse edastada emotsioone, mis on näost näkku suhtlemise oluline komponent. Sellest annab märku ka Instagrami postituste põhjal läbi viidud uuring, mis näitas, et tekstiväljendite nagu "lol" või "rofl" kasutamine vähenes pärast seda, kui kasutajad said asuda kasutama emoji'sid.

Samas näitavad uuringud ka, et emoji'de tõlgendamine on keeruline - inimesed tõlgendavad neid väga erinevalt. Näiteks leidis üks USA uuring, et Oxfordi sõnaraamatu poolt 2015. aasta sõnaks valitud pisarateni naerva näoga emoji tekitab osades inimestes positiivseid, teistes aga negatiivseid tundeid. Uuring leidis ka, et vaid 4,5 protsenti emoji'dest on sellised, mille tõlgendamine on suures osas sarnane. Segadust suurendab ka erinevate operatsioonisüsteemide vaheline suhtlus - iPhone'is olev emoji näeb välja teisiti kui Androidi seadme oma. Uuringu autorite sõnul võiks lahenduseks olla sõnaraamat või emoji'sid katalogiseeriv veebileht.