Liigu edasi põhisisu juurde

Kuidas mõjutab kultuuriruum koolikiusamist?

Kuidas mõjutab kultuuriruum koolikiusamist?

Pilt: Pixabay

Pilt: Pixabay

Tallinna Ülikooli teadlaste osalusel läbi viidud uuring, mis võrdles ülikoolikiusamist eri maades, püüdis leida ka seoseid riigi kultuuriruumi ja kiusamise vahel.

Kultuuriruumi erinevuste mõju noorte käitumisele on varemgi uuritud ning hästi kirjeldatud nähtus, kuid Soome Jyväskylä ülikooli teadlaste eestvedamisel neljas riigis läbi viidud võrdlusuuring oli üks esimesi, mis püüdis mõista riigis valitseva kultuuri ja koolikiusamise seoseid.

Teadlased küsitlesid nelja riigi, Ameerika Ühendriikide, Argentiina, Soome ja Eesti üliõpilasi (uuringu metoodika kohta loe täpsemalt siit) ning leidsid, et üliõpilaste arv, kelle sõnul on neid kiusatud, erineb märgatavalt. Kõige kõrgem ohvrite arv on Argentiinas – 25% vastanuist leidis, et nad on langenud kiusamise ohvriks. USAs oli see protsent 11, Soomes 5% ja Eestis 2%. Riigis olid samad järjekorras, kuigi väiksemate vahedega, nende arvu poolest, kes tunnistasid, et on ise teisi kiusanud. 

Ainult Soomes tundsid naissoost vastajad ennast rohkem kiusatuna kui mehed. Autorite hinnangul võib naiste madalam osakaal teistes riikides viidata, et naised õpivad kiusamisega toime tulema ja ennast kaitsma juba noores eas.

Tulemused näitavad, et Soomes kiusamine sageneb, Eestis aga pigem väheneb.

Hispaania keeles puudub kiusamise kohta vastav sõna ning kasutatakse inglisekeelset sõna bullying.

Kultuurilisi aspekte võrreldes tuli välja, et kuigi Argentiina kiusamis- ja vägivallanäitajad on kõige kõrgemad, on sealne kiusamisteadlikkus madalaim. Hispaania keeles isegi puudub vastav sõna ning kasutatakse inglisekeelset sõna bullying (kõikides riikides kirjeldati uuringu mõisted lahti siiski sama sõnastusega, mis peaks tagama, et neist saadi sarnaselt aru). Nii Argentiina kui USA teistest kõrgemaid kiusamisnäitajaid põhjendavad uurijad osaliselt neis riikides valitseva sotsiaalse ebavõrdsusega. 

Soome eripäraks oli, et seal kaebasid kiusamise üle pigem välisüliõpilased. Eestis oli madalaim kiusamisnäitaja, kuid uuringu läbiviijad oletavad, et see ei pruugi peegeldada mitte vähest kiusamist, vaid harjunud olemist taolise kohtlemisega või kartust, et isegi anonüümselt kiusatud olemise tunnistamine võib olla nõrkuse ilming. Mõlema põhjuse juured on ilmselt meie nõukogude minevikus - vanemate seal omandatud hoiakud võivad olla üle kandunud nende lastele, tänastele tudengitele.

Kokkuvõtvalt võib uuringust järeldada, et poliitilised ja ajaloolised arengud mõjutavad seda, kuidas me kiusamist tajume - näiteks on eestlased karmima kohtlemisega harjunud ajaloo tõttu ja me ei mõista kiusamist samamoodi nagu näiteks ameeriklased.

Teadlaste sõnul aitaks kiusamist vähendada tähelepanu pööramine probleemile ning mõistmine, et kiusamise võib olla tõsiste terviseprobleemide tekitaja.

Vastanud tudengid tõdesid, et kiusamine ülikoolis on neil tekitanud raskusi eksamite läbimisel ning auditooriumis õppejõu ees vastamisel. Ise kiusamist tunnistanud tudengid nentisid, et on sattunud sõltuvusse alkoholist, narkootikumidest, hasartmängudest või internetist.

Teadlaste sõnul aitaks kiusamist vähendada tähelepanu pööramine probleemile ning mõistmine, et kiusamise võib olla tõsiste terviseprobleemide tekitaja. Samuti tuleks tudengitele selgitada, et kiusamist pealt nähes tuleks sellest rääkida näiteks õppejõududele.

Uuringu peamine autor Maili Pörhölä leiab, et kiusamisest tuleb rääkida ja sellelaadsed uuringud on vajalikud, et edendada probleemiga tegelemist rahvusvaheliselt. Samuti on võtmesõnaks koolitamine – noortega töötavaid inimesi tuleks harida, et nad suudaks noori paremini nõustada.