Liigu edasi põhisisu juurde

Metoodika: kuidas need tulemused saadi?

Metoodika: kuidas need tulemused saadi?

Suurte rahvusvaheliste võrdlusuuringute puhul on eriti oluline, et uuring oleks eri riikides läbi viidud võimalikult ühtemoodi. Uurimaks kiusamist tudengite seas, viisid teadlased läbi veebipõhise küsitluse.

Küsitleti bakalaurusetudengeid Argentiina, Eesti, Soome ja Ameerika Ühendriikide ülikoolidest. Vastanuid oli kokku:
Argentiinas – 969 inimest
Eestis – 1053 inimest
Soomes – 4403 inimest
USAs – 2082 inimest

Pilt statistikast
Pilt: Pixabay

Uuringu läbi viimiseks Eestis võtsid Tallinna Ülikooli teadlased ühendust meie suuremate ülikoolide ja rakendusõppeasutustega ning palusid võimalust saata küsimustiku link kas otse tudengi isiklikule e-aadressile või siis kooli või kursuse listi. Kokku saatsid nad kutse uuringus osaleda rohkem kui 14 000 üliõpilasele, kellest vastas veidi rohkem kui tuhat ehk seitse protsenti. Vastamine oli anonüümne.

"Seitse protsenti jääb meie uurimiskogemust arvestades teiste sarnasel printsiibil moodustatud valimite vastamismäära tavapärasesse vahemikku, mis on viis kuni kümme protsenti," selgitas uuringu üks Eesti-poolseid läbiviijaid, Tallinna Ülikooli lektor Esta Kaal.

Vastanute seas oli mehi vähem kui naisi ning Eestis oli vastanute seas keskmisest enam tehnikaalade tudengeid.

Uuringus esitatud küsimuste seas olid näiteks: "Kui tihti olete oma ülikooliõpingute ajal olnud ühe või mitme teise tudengi poolt kiusatav?", "Kui tihti olete ülikooliõpingute ajal kiusanud mõnd teist tudengit või tudengeid?" ja "Kui tihti olete ülikooliõpingute ajal tundnud, et teid kiusab mõni ülikooli töötaja?" (kõigi puhul on ette antud vastusevariandid: mitte kunagi, vahetevahel, tihti). Samuti paluti ette antud vastusevariantide seast valida, mis laadi kiusamist on kogetud.

Kuna vastamine küsitlusele oli vabatahtlik, ei kattu vastanute profiil päris täpselt kõigi ülikoolides õppijate läbilõikega. Nii oli vastanute seas näiteks mehi vähem kui naisi (kõigist küsitluse saanud üliõpilastest oli mehi 41 protsenti, vastanute seas aga 23 protsenti) ning Eestis oli vastanute seas keskmisest enam tehnikaalade tudengeid. Kuigi statistiliste meetoditega saab tulemusi tasakaalustada, märgivad teadlased, et tuleb siiski olla ettevaatlik nende üldistamisel kõigile vastava riigi tudengitele.