Liigu edasi põhisisu juurde

Tagasihoidlikud vetikad - inimkonna päästjad

Tagasihoidlikud vetikad - inimkonna päästjad

Kes oleks arvanud, et sellisest lihtsast ja tagasihoidlikust fotosünteesivõimelisest organismist nagu vetikas võib saada nii palju häid ja kasulikke asju? Peale selle, et see sisaldab palju vajalikke vitamiine ning vetikaist saab valmistada palju eri tooteid, on see ka kiirelt taastuv energiaallikas, mis võib ehk päästa inimkonna tuleviku.

Vetikatest saadud biomassi saab kasutada nii söögiks, söödaks kui kütuseks. Alustame sellest, et vetikad on inimestele kasulikud nii toiduna kui ka välispidiselt: nad sisaldavad palju vajalikke vitamiine, mineraale ja muid ühendeid, näiteks kaltsiumi, kaaliumi ning C, A, E ja B12-vitamiine. On väidetud, et vetikatega saab ennetada vähki ning see puhastab lubjastunud artereid. Välispidiselt kasutades stimuleerib vetikas vereringet ning kiirendab rakuainevahetust, lisaks viib nahast välja üleliigse vedeliku.

Energeetikaski otsitakse vetikatele rakendust. Nii on neist toodetud lampe, mis vähendavad süsihappegaasi saastet. Need toimivad täiesti ilma elektrita, saades energiat rohevetika enda fotosünteesist, samal ajal kui vetikas ise toitub õhus leiduvast süsihappegaasist. Lamp salvestab energiat ning hakkab vähese valgustusega keskkonnas helendama.

Vetikatega bioreaktor
Bioreaktor, kus kasvatatakse vetikad. Allikas: IGV Biotech/Wikimedia

Lisaks saab vetikatest toota ka biokütust. Erinevalt tavalistest biodiislit tootvatest vetikatest on loodud geneetiliselt muundatud vetikad, mis ei ela päikese käes, vaid valgusele suletud roostevabast terasest konteinerites. Toiduks kasutavad nad suhkrut ning toodavad sellest kütuse valmistamiseks vajalikku õli. Tehnika on eriline, sest enamasti suudavad kütust tootvad organismid valmistada suhkrust vaid etanooli, need vetikad aga toodavad õli.

Vetikatest saab toota ka kõige tavalisemat biomassi, mille põletamisel saadud kuumust kasutatakse elektrijaamades elektri tootmiseks.

On tõestatud, et vetikad suudavad hapniku asemel toota ka vesinikku, mis on järjekordne hea võimalus kütuse tootmiseks. Ehk suudetakse tulevikus toota ka selliselt muundatud vetikaid, mille toodangut saab inimkond ise reguleerida vastavalt vajadusele.

Vetikaid saab kasutada toorainena nii kosmeetikavaldkonnas kui ka näiteks väetiste või plastiku tootmisel.

Põhjus, miks vetikad on nii paljudes valdkondades atraktiivne tooraine, peitub ka nende kiires kasvus: nad suudavad oma arvu kahekordistada iga paari tunniga, nad on taastuv loodusvara. Nagu teisedki taimed, kasutavad nad kasvamiseks süsihappegaasi ning toodavad sellest hapnikku, mis on vajalik kõikidele elusolenditele. Vetikate kasvatamiseks saab kasutada põllumajandusele mitte sobivat maad, aga ka kasutuskõlbmatut vett, näiteks reovett. Veelgi enam, vetikad suudavad selle vee kõlblikuks puhastada, samal ajal näiteks kütuseks vajalikku biomassi tootes.

Kindel on see, et vetikaid õigesti kasutades võib neid ees oodata suur tulevik, mis võib aidata inimkonda välja toidukriisist ning kütuseprobleemidest. Siiski, nagu kõige muu puhul, on alati ka tähtis säästlik tarbimine, kuna head asjad võivad väga kiiresti otsa saada.

 

Mis on vetikad?

  • Vetikad on alamad taimed, millest enamik elab vees (nii mage- kui ka merevees), kuid neid leidub ka maapinnal, kaljudel, lumel, kuumaveeallikais ja mõningais loomades (hüdraloomad, keriloomad), troopikas mõningate taimede lehtedes ja laisiklaste karvades. Osa moodustab koos seentega samblikke.
  • Vetikad on sise- ja välisehituselt väga erinevad. Väikseimate vetikate läbimõõt on vähem kui 1 mikromeeter, suurimad (näiteks üks pruunvetikaliik) on kuni 60 m pikkused. Enamik vetikaid on lühiealised, nad poolduvad ühe ööpäeva jooksul mitu korda; pruun-, puna- ja rohevetikate hulgas leidub mitmeaastasi taimi. 
    Allikas: Eesti Entsüklopeedia