Liigu edasi põhisisu juurde

3D-printerite areng: plastikust toiduni

3D-printerite areng: plastikust toiduni

3D-printerite arendus sai alguse mehest nimega Chuck Hull. Tal sai villand traditsioonilisest esmete valmstamise viisist, mille jaoks tuli plastik valada vormi ja ta tuli mõttele, et kui oleks võimalik mitmeid kindlate mõõtmetega õhukesi plastikkihte üksteise otsa printida, saaks ta nendest vajaliku toote kokku. Pärast mitmeid katsetusi saigi 1983. aastal töötav printer valmis.

3D-printimise protsessis saab kasutada arvukalt eri materjali ja ka printeritüüpe on rohkelt. Mitmekesisus on suur, olenedes sellest, mida printida soovitakse, kui täpselt ja kui kulukalt. Ka plastivalikuid on mitmeid. Kõigile teada-tuntud Lego mänguasjade klotside valmistamiseks kasutatakse näiteks ABS-plastikut, kuna see materjal on väga soodne, tugev ja kauakestev. ASA- plastikut kasutatakse aga päikeseprillide klaaside toomiseks, kuna see materjal blokeerib hästi UV-kiirgust. PETG-termoplasti omapära on veekindlus, mis annab võimalusi valmistada näiteks veepudeleid või nõusid.

Nimekiri võimalustest on pikk ja lai, kuid kodukasutajate seas on ehk kõige populaarsem siiski PLA-plastik, kuna on odav, vastupidav ega deformeeru kergelt. Selleks kasutatakse enamasti fused deposition modeling ehk FDM-tüüpi printereid. Printimisprotsessi käigus kuumutatakse plast ja suunatakse kiht-kihi haaval ehitatavale platvormile. Kui printimine on lõppenud, tuleb valminud toodet siiski veel töödelda, kuna tihti on kihtidevahelised jooned nähtavad.

Plast ei ole ainus materjal, millest 3D-printerid imelisi asju toodavad. Metallpulbri ja plastmassi segu kasutatakse näiteks skulptuuridest koopiate loomiseks või ehete valmistamiseks. 3D-printimist on hakatud kasutama ka toidu valmistamisel, näiteks võib tuua Hollandi ettevõtte byFlow, mis tegeleb just selleks mõeldud 3D-printeritega. Internetiavarustest on võimalik leida ka mitmeid retsepte ja näpunäiteid, kuidas omale tervislik ja ühtlasi maitsev roog printida. Toidu printimisel kasutusel olevad printerid erinevad veidi oma tööprotsessi poolest, kuna lisatud on erinevad laserid ja robotkäed. Enam ei laotata ühtset massi mõne kindla kuju järgi, vaid kombineeritakse mitmeid materjale, et luua lummav maitsete meri, mis oleks võrdväärne tipprestoranist leitavaga.

Korralik kõhutäis meeldib ilmselt kõigile, kuid mõningatel inimestel on teatud hõrgutisi pea võimatu nautida, kuna tuleb rinda pista mõne allergia või haigusega. Ka siinkohal saab 3D-printimine aidata. Nimelt on võimalik prinditava toidu toiteväärtust modifitseerida ja vastavalt vajadusele mõningaid probleemsemaid komponente sootuks vältida.

Loe lisaks:

https://blog.tinkercad.com/materialsguide/
https://www.3dbyflow.com/recipe-designs